๐€๐”๐“๐Ž๐‘๐ˆ๐ƒ๐€๐ƒ๐„ ๐Œ๐”๐๐ˆ๐’๐ˆ๐๐ˆ๐” ๐ƒ๐ˆ๐‹๐ˆ ๐’๐„๐‘๐•๐ˆ๐’๐” ๐‡๐€๐Œ๐”๐“๐”๐Š ๐Œ๐ˆ๐๐ˆ๐’๐“๐„๐‘๐ˆ๐” ๐…๐ˆ๐๐€๐๐’๐€๐’ ๐๐Ž ๐‹๐ˆร‘๐€ ๐Œ๐ˆ๐๐ˆ๐’๐“๐„๐‘๐ˆ๐€๐‹ ๐’๐ˆ๐‘๐€ ๐‘๐„๐€๐‹๐ˆ๐™๐€ ๐Š๐Ž๐๐’๐”๐‹๐“๐€๐’๐€๐”๐ ๐’๐ˆ๐ƒ๐€๐ƒ๐€๐๐ˆ๐€

๐ƒ๐ข๐ฅ๐ข ๐Ÿ๐Ÿ ๐Œ๐š๐ข๐ฎ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ”

Autoridade Munisรญpiu Dili hamutuk ho Ministeriu Finansas inklui liรฑa Ministerial sira hanesan Edukasaun, Saude, Obras Publiku, Bee Timor-Leste, Eletrisidade, halaโ€™o atividade konsultasaun Sidadania ba iha Munisipiu Dili. Ho objetivu atu promove governasaun inkluziva no asegura katak lian sidadaun sira kontribui diretamente ba definisaun prioridade nasionรกl sira. Konsultasaun neโ€™e realiza iha Ministeriu Finansas Aitarak Laran, Dili.

Partisipa iha Konsultasaunb Sidadania neโ€™e, maka Konsellu Konsultivu Munisipal Dili nian inklui Administrador Postu sira, no Xefe Suku 31, representante partidu politiku sira neโ€™ebe hetan asentu iha Parlementu Nasional, representante ONG nasional, veteranu, setor privadu, juventude, konfisaun Relijioza, no representante organizasaun igualdade jeneru nian.

Prezidente Autoridade Munisรญpiu Dili, Sr. Francisco dos Santos iha nia diskursu dahuluk hateten katak konsultasaun ida neโ€™e hodi hametin koordenasaun entre Governu Sentral, AMD no komunidade liuliu iha Munisipiu Dili. AMD iha komitmentu atu garante prosesu neโ€™e transparente no partisipativu. Iha tinan 2026, Autoridade Munisipal Dili sei fรณ prioridade ba a) hametin prestasaun servisu pรบbliku, b) hadiโ€™a jestaun saneamentu no ambiente, c) manutensaun estrada no drenajen, d) apoiu ba edukasaun no saรบde komunidade, no e) hametin ekonomia lokal no juventude empreendedรณr sira.

Molok abertura konsultasaun sidadania Munisipiu Dili nian, Vise Ministra Finansas, Sra. Regina de Jesus de Sousa iha nia diskursu hateten, partisipasaun Autoridade lokal no Lideransa sira importante tebes tanba sira maka besik liu ho povu no komprende diretamente nesesidade no dezafiu neโ€™ebe povu ka komunidade sira infrenta. Tanba neโ€™e liu husi konsultasaun ida neโ€™e Governu fiar katak dezenvolvimentu nasional sei lao ho diak bainhira planeamentu no orsamentu bazeia ba realidade iha terrenu no envolve partisipasaun ativu husi Autoridade lokal no lideransa sira. Ida-neโ€™e demonstra esforsu nasionรกl ida neโ€™ebรฉ importante atu envolve sidadaun sira iha territรณriu tomak no parseiru sosial sira iha prosesu planeamentu no orsamentasaun nasional.

Liuhosi prosesu ida-neโ€™e, Governu halibur hanoin, aspirasaun no perspetiva sidadaun sira kona-ba dezafiu dezenvolvimentu, lakunas iha prestasaun servisu pรบbliku, no intervensaun prioritรกria sira neโ€™ebรฉ presiza responde iha OJE 2027. Objetivu prinsipรกl maka asegura katak politika pรบblika no desizaun orsamentรกl sira bazeia ba nesesidade real no esperiรฉnsia komunidade sira nian.

Iha sesaun apresentasaun lina ministerial sira, Diretor Jeral sira hatoโ€™o ida-idak nia planu dezenvolvimentu mak hanesan: a) Setor Turismu no Ambiente, neโ€™ebe koalia liu ba nesesidade konservasaun no protesaun ambiente nian nudar knaar estadu sira nian; b) Setor Saude, koalia kona-ba programa dezenvolvimentu rekursu umanu iha รกrea Saรบde. c) Area Eletrisidade, nia objetivu prinsipรกl mak hasaโ€™e koรฑesimentu sidadaun no garante utilizasaun eletrisidade neโ€™ebรฉ seguru, justu no sustentรกvel. d) Setor Agrikultura, Pekuaria, Peska no Floresta neโ€™ebe koalia liu oinsa mak hasaโ€™e produksaun agrikultura, seguranรงa alimentar no renda komunidade nian. e) Beโ€™e Timor Leste, koalia liu ba projetu sistema bee moos no saneamentu iha รกrea BTL. f) Setor Edukasaun apresenta kona-ba identifikasaun dezafiu sira hanesan asesu ba eskola, kualidade aprendizajen, infraestrutura no edukasaun inkluziva. No g) Setor Obras Publika koalia kona-ba oinsa garante projetu sira lao tuir interese pรบbliku.

Iha sesaun diskusaun, lider komunitariu sira hatoโ€™o sira preokupa kona-ba dezenvolvimentu neโ€™ebe maka sidauk toโ€™o ka adekuadu ba iha sira nia kumunidade. Prekupasaun sira neโ€™e espera katak bele bele hetan atensaun no prioridade atu bele garantia dezenvolvimentu ida neโ€™ebe refleta nesesidade povu iha Munisipiu Dili.

PAM Dรญli Iha enseramentu hateten katak preukupasaun husi Xefe Suku sira nian importante tebes tanba neโ€™e PAM Dili sujere no rekomenda ba iha Ministรฉriu Finansas atu la bele koa ka redus proposta sira neโ€™ebe submete husi AMD atu nuneโ€™e bele responde duni ba preukupasaun komunidade no dezenvolvimentu Munisipiu Dili nian.

Fontes : (๐Œรฉ๐๐ข๐š ๐†๐š๐›.๐๐€๐Œ)

ยฉ 2026 Autoridade Munisipal Dili