๐ฃ๐๐ ๐๐๐๐ ๐ฃ๐๐ฅ๐ง๐๐ฆ๐๐ฃ๐ ๐๐๐ ๐ฆ๐๐ ๐ฃร๐ฆ๐๐จ ๐ข๐๐๐๐ก๐ซ ๐๐ข๐ก๐-๐๐ ๐ฅ๐๐ญ๐จ๐๐ง๐๐๐จ ๐ฃ๐๐ฆ๐๐๐ญ๐ ๐ง๐๐ฆ๐ ๐ง๐๐ ๐ข๐ฅ-๐๐๐ฆ๐ง๐
๐๐ข๐ฅ๐ข, ๐๐ ๐๐ ๐จ๐ฌ๐ญ๐ฎ ๐๐๐๐
Prezidente Autoridade Munisipรกl Dili, ๐ฆ๐ฟ. ๐๐ฟ๐ฎ๐ป๐ฐ๐ถ๐๐ฐ๐ผ ๐ฑ๐ผ๐ ๐ฆ๐ฎ๐ป๐๐ผ๐, partisipa iha โ๐๐ข๐ฆ๐จ๐ซ-๐๐๐ฌ๐ญ๐ ๐๐๐๐๐ง๐ ๐๐ฒ๐ฆ๐ฉ๐จ๐ฌ๐ข๐ฎ๐ฆ : ๐๐๐ข๐๐ง๐๐ ๐๐จ๐ซ ๐ ๐๐ฅ๐ฎ๐ ๐ ๐ฎ๐ญ๐ฎ๐ซ๐โ, neโebรฉ halaโo iha Sentru Konvensaun Dili, sesta-feira neโe.
Simpรณsiu neโe halaโo hodi aprezenta no fahe rezultadu hosi misaun sientรญfika OceanX kona-ba peskiza no mapeamentu tasi Timor-Leste. Atividade neโe marka prezensa husi ๐ฃ๐ฟ๐ถ๐บ๐ฒ๐ถ๐ฟ๐-๐ ๐ถ๐ป๐ถ๐๐๐ฟ๐, ๐ฆ.๐. ๐๐ฎ๐ ๐ฅ๐ฎ๐น๐ฎ ๐ซ๐ฎ๐ป๐ฎ๐ป๐ฎ ๐๐๐๐บรฃ๐ผ, reprezentante Governu, sientista, instituisaun sientรญfika no parseiru nasionรกl no internasionรกl sira.
Missaun OceanX neโebรฉ halaโo iha Novembru 2025, liuhusi parseria entre Governu Timor-Leste, OceanX no instituisaun sientรญfika internasionรกl no nasionรกl, halaโo mapeamentu fundu tasi iha รกrea besik 5.000 kmยฒ no halibur 4.000 amostra biolรณjika, inklui iha รกrea Ilha Atauro.
Rezultadu inisiรกl hosi peskiza neโe hatudu katak amostra sira halibur reprezenta besik rihun rua 2.000 espรฉsie diferente, neโebรฉ hatudu rikeza no diversidade biodiversidade tasi Timor-Leste.
Iha nia diskursu, ๐ฃ๐ฟ๐ถ๐บ๐ฒ๐ถ๐ฟ๐-๐ ๐ถ๐ป๐ถ๐๐๐ฟ๐ ๐๐ฎ๐ ๐ฅ๐ฎ๐น๐ฎ ๐ซ๐ฎ๐ป๐ฎ๐ป๐ฎ ๐๐๐๐บรฃ๐ผ konsidera expedisaun OceanX hanesan misaun istรณrika ba Timor-Leste, tanba fรณ oportunidade ba nasaun atu hatene no komprende liutรกn nia rikeza biodiversidade tasi bazeia ba dadus sientรญfiku.
Governu Timor Leste komprimidu tebetebes ho dezรญgnu ida neโe. Simpรณziu ida neโe, neโe Governu Timor-Leste ho OceanX mak organiza hamutuk, espresa tebes duni vontade: atu tradรบs siรฉnsia iha asaun, transforma koรฑesimentu iha polรญtika no halo atu oinsรก deskoberta sira husi ita-nia oseanu bele serve, tebes duni, dezenvolvimentu sustentavel ita-nia povu nian. โhatete Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmรฃo.
Primeiru ministru mรณs subliรฑa katak rezultadu hosi peskiza neโe bele sai baze importante ba Governu iha dezenvolve medida konservasaun no jestaun rekursu tasi iha futuru, inklui planu atu harii parke nasionรกl iha รกrea haleโu Ilha Atauro.
โRezultadu hosi peskiza ida-neโe bele sai baze ba ita-nia medida konservasaun iha futuru no haโu agradese ba OceanX ba apoiu tomak neโebรฉ fรณ ba Timor-Leste no tanba partilla ho imi, ohin neโe, ita boot sira nia koรฑesimentu sientรญfiku ho deskobertas. Haโu espera katak simpoziu ida neโe bele inspira sientistas ou organizasaun sientรญfikas seluk, nomos universidades, Sosiedade sivรญl, setรณr privadu ho ita-nia komunidade tomak atu servisu hamutuk ho determinasaun no ho vizaunโ Xanana Gusmรฃo dehan.
Iha simpรณsiu neโe, ekipa sientรญfika no parseiru hosi OceanX aprezenta rezultadu hosi misaun sientรญfika, inklui dadus kona-ba mapeamentu fundu tasi, biodiversidade no amostra biolรณjika neโebรฉ halibur durante expedisaun iha tasi Timor-Leste.
Simpรณsiu โScience for a Blue Futureโ nuneโe sai nuโudar espasu importante atu fahe koรฑesimentu sientรญfiku, troka perspetiva no diskute oportunidade ba Timor-Leste atu kontinua proteje no jere rekursu tasi ho maneira sustentavel.
Fontes : (๐ รฉ๐ฑ๐ถ๐ฎ ๐๐ฎ๐ฏ. ๐ฃ๐๐ )








