๐—ฃ๐—”๐—  ๐——๐—œ๐—Ÿ๐—œ ๐—ฃ๐—”๐—ฅ๐—ง๐—œ๐—ฆ๐—œ๐—ฃ๐—” ๐—œ๐—›๐—” ๐—ฆ๐—œ๐— ๐—ฃร“๐—ฆ๐—œ๐—จ ๐—ข๐—–๐—˜๐—”๐—ก๐—ซ ๐—ž๐—ข๐—ก๐—”-๐—•๐—” ๐—ฅ๐—˜๐—ญ๐—จ๐—Ÿ๐—ง๐—”๐——๐—จ ๐—ฃ๐—˜๐—ฆ๐—ž๐—œ๐—ญ๐—” ๐—ง๐—”๐—ฆ๐—œ ๐—ง๐—œ๐— ๐—ข๐—ฅ-๐—Ÿ๐—˜๐—ฆ๐—ง๐—˜

๐ƒ๐ข๐ฅ๐ข, ๐Ÿ๐Ÿ– ๐€๐ ๐จ๐ฌ๐ญ๐ฎ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ”

Prezidente Autoridade Munisipรกl Dili, ๐—ฆ๐—ฟ. ๐—™๐—ฟ๐—ฎ๐—ป๐—ฐ๐—ถ๐˜€๐—ฐ๐—ผ ๐—ฑ๐—ผ๐˜€ ๐—ฆ๐—ฎ๐—ป๐˜๐—ผ๐˜€, partisipa iha โ€œ๐“๐ข๐ฆ๐จ๐ซ-๐‹๐ž๐ฌ๐ญ๐ž ๐Ž๐œ๐ž๐š๐ง๐— ๐’๐ฒ๐ฆ๐ฉ๐จ๐ฌ๐ข๐ฎ๐ฆ : ๐’๐œ๐ข๐ž๐ง๐œ๐ž ๐Ÿ๐จ๐ซ ๐š ๐๐ฅ๐ฎ๐ž ๐…๐ฎ๐ญ๐ฎ๐ซ๐žโ€, neโ€™ebรฉ halaโ€™o iha Sentru Konvensaun Dili, sesta-feira neโ€™e.

Simpรณsiu neโ€™e halaโ€™o hodi aprezenta no fahe rezultadu hosi misaun sientรญfika OceanX kona-ba peskiza no mapeamentu tasi Timor-Leste. Atividade neโ€™e marka prezensa husi ๐—ฃ๐—ฟ๐—ถ๐—บ๐—ฒ๐—ถ๐—ฟ๐˜‚-๐— ๐—ถ๐—ป๐—ถ๐˜€๐˜๐—ฟ๐˜‚, ๐—ฆ.๐—˜. ๐—ž๐—ฎ๐˜† ๐—ฅ๐—ฎ๐—น๐—ฎ ๐—ซ๐—ฎ๐—ป๐—ฎ๐—ป๐—ฎ ๐—š๐˜‚๐˜€๐—บรฃ๐—ผ, reprezentante Governu, sientista, instituisaun sientรญfika no parseiru nasionรกl no internasionรกl sira.

Missaun OceanX neโ€™ebรฉ halaโ€™o iha Novembru 2025, liuhusi parseria entre Governu Timor-Leste, OceanX no instituisaun sientรญfika internasionรกl no nasionรกl, halaโ€™o mapeamentu fundu tasi iha รกrea besik 5.000 kmยฒ no halibur 4.000 amostra biolรณjika, inklui iha รกrea Ilha Atauro.

Rezultadu inisiรกl hosi peskiza neโ€™e hatudu katak amostra sira halibur reprezenta besik rihun rua 2.000 espรฉsie diferente, neโ€™ebรฉ hatudu rikeza no diversidade biodiversidade tasi Timor-Leste.

Iha nia diskursu, ๐—ฃ๐—ฟ๐—ถ๐—บ๐—ฒ๐—ถ๐—ฟ๐˜‚-๐— ๐—ถ๐—ป๐—ถ๐˜€๐˜๐—ฟ๐˜‚ ๐—ž๐—ฎ๐˜† ๐—ฅ๐—ฎ๐—น๐—ฎ ๐—ซ๐—ฎ๐—ป๐—ฎ๐—ป๐—ฎ ๐—š๐˜‚๐˜€๐—บรฃ๐—ผ konsidera expedisaun OceanX hanesan misaun istรณrika ba Timor-Leste, tanba fรณ oportunidade ba nasaun atu hatene no komprende liutรกn nia rikeza biodiversidade tasi bazeia ba dadus sientรญfiku.

Governu Timor Leste komprimidu tebetebes ho dezรญgnu ida neโ€™e. Simpรณziu ida neโ€™e, neโ€™e Governu Timor-Leste ho OceanX mak organiza hamutuk, espresa tebes duni vontade: atu tradรบs siรฉnsia iha asaun, transforma koรฑesimentu iha polรญtika no halo atu oinsรก deskoberta sira husi ita-nia oseanu bele serve, tebes duni, dezenvolvimentu sustentavel ita-nia povu nian. โ€œhatete Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmรฃo.

Primeiru ministru mรณs subliรฑa katak rezultadu hosi peskiza neโ€™e bele sai baze importante ba Governu iha dezenvolve medida konservasaun no jestaun rekursu tasi iha futuru, inklui planu atu harii parke nasionรกl iha รกrea haleโ€™u Ilha Atauro.

โ€œRezultadu hosi peskiza ida-neโ€™e bele sai baze ba ita-nia medida konservasaun iha futuru no haโ€™u agradese ba OceanX ba apoiu tomak neโ€™ebรฉ fรณ ba Timor-Leste no tanba partilla ho imi, ohin neโ€™e, ita boot sira nia koรฑesimentu sientรญfiku ho deskobertas. Haโ€™u espera katak simpoziu ida neโ€™e bele inspira sientistas ou organizasaun sientรญfikas seluk, nomos universidades, Sosiedade sivรญl, setรณr privadu ho ita-nia komunidade tomak atu servisu hamutuk ho determinasaun no ho vizaunโ€ Xanana Gusmรฃo dehan.

Iha simpรณsiu neโ€™e, ekipa sientรญfika no parseiru hosi OceanX aprezenta rezultadu hosi misaun sientรญfika, inklui dadus kona-ba mapeamentu fundu tasi, biodiversidade no amostra biolรณjika neโ€™ebรฉ halibur durante expedisaun iha tasi Timor-Leste.

Simpรณsiu โ€œScience for a Blue Futureโ€ nuneโ€™e sai nuโ€™udar espasu importante atu fahe koรฑesimentu sientรญfiku, troka perspetiva no diskute oportunidade ba Timor-Leste atu kontinua proteje no jere rekursu tasi ho maneira sustentavel.

Fontes : (๐— รฉ๐—ฑ๐—ถ๐—ฎ ๐—š๐—ฎ๐—ฏ. ๐—ฃ๐—”๐— )

ยฉ 2026 Autoridade Municipal Dili