๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐’๐ ๐๐๐๐ร๐๐๐๐ ๐๐ ๐๐๐ ๐๐๐๐ ๐๐๐๐ ๐๐ร๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐
๐รญ๐ฅ๐ข, ๐ ๐๐ฎ๐ฅ๐ฅ๐ฎ ๐๐๐๐
Prezidente Autoridade Munisipรกl (PAM) Dili, Sr. Francisco dos Santos, hala’o enkontru ho Adida ba Kooperasaun Embaixada Portugรฉs iha Dรญli, Dra. Ana Pereira, hamutuk ho Presidente da Construรงรฃo Pรบblica de Portugal no nia ekipa tรฉkniku, hodi koโalia kona-ba inรญsiu prosesu dezeรฑu no konstrusaun Eskola Portuguesa Dili foun iha Kaikoli.
Ekipa neโe kompostu husi Eng. Nuno Catarro, Diretor Geral de Investimento da Empresa; Eng. Mรกrio Coelho, Diretor da รrea da Obra (Obras da Educaรงรฃo); no Arquiteto Tiago Rocha, Diretor da รrea do Projetu. Projetu neโe realiza tuir mandatu husi Ministรฉriu Edukasaun Portugรฉs, no enkontru neโe halaโo iha Salaun A Autoridade Munisipรกl Dili (AMD).
Durante enkontru, parte rua mรณs reafirma importรกnsia kooperasaun institusionรกl entre Portugรกl no Timor-Leste liuhusi investimentu iha setรณr edukasaun, atu kontribui ba dezenvolvimentu rekursu umanu no promosaun lรญngua portugรฉs hanesan lรญngua ofisiรกl.
PAM Dili informa katak terenu ba projetu neโe atribui husi Ministรฉriu Justisa, no prosesu lisensiamentu inklui serimรณnia kulturรกl sei halaโo tuir kostume no tradisaun lokรกl. PAM Dili mรณs husu atu konsidera prioridade ba traballadรณr timoroan sira neโebรฉ hela besik รกrea konstrusaun, proposta neโebรฉ sei hetan konsiderasaun husi Embaixada Portugรฉs no Construรงรฃo Pรบblica de Portugal.
Prezidente Autoridade Munisipรกl Dili reafirma kompromisu atu fรณ apoiu tomak ba implementasaun projetu neโe hodi garante prosesu konstrusaun la’o di’ak no tuir planu. Projetu Escola Portuguesa Dili foun mรณs previstu sei iha gabinete mรฉdiku no enfermajen atu fรณ atendimentu saรบde ba estudante no profesรณr sira, no espera bele sai fatin importante ida atu hasaโe kualidade edukasaun no hametin utilizasaun lรญngua portugรฉs iha Timor-Leste.
Durante enkontru neโe, parte rua konfirma katak estudu preparatรณriu ba projetu sei hahรบ iha tinan 2026, tuir fali konkursu ba dezeรฑu no konstrusaun iha 2027. Obra neโe previstu remata iha tinan 2029, atu atividade letiva bele hahรบ iha fulan Setembru tinan neโebรก. Eskola neโe sei akomoda estudante hamutuk rihun rua (2.000), ho sala aula hamutuk 70, husi ensinu prรฉ-eskolรกr toโo ensinu sekundรกriu. Governu Portugรฉs aprova ona orsamentu hamutuk US$22 millaun liuhusi Orsamentu Jerรกl Estadu Portugรฉs atu finansia projetu neโe.
Fontes : (๐รฉ๐๐ข๐ ๐๐๐. ๐๐๐)


ย
ย 
