๐๐€๐Œ ๐ƒร๐‹๐ˆ ๐‡๐€๐‹๐€’๐Ž ๐•๐ˆ๐™๐ˆ๐“๐€ ๐“๐‘๐€๐๐€๐‹๐‹๐” ๐๐€ ๐๐Ž๐’๐“๐” ๐€๐ƒ๐Œ๐ˆ๐๐ˆ๐’๐“๐‘๐€๐“๐ˆ๐•๐” ๐๐€๐ˆ๐ ๐…๐„๐“๐Ž ๐‡๐Ž๐ƒ๐ˆ ๐‡๐€๐‘๐„๐„ ๐ƒ๐„๐™๐„๐๐•๐Ž๐‹๐•๐ˆ๐Œ๐„๐๐“๐” ๐’๐„๐‘๐•๐ˆ๐’๐”.

7 August 2026

๐๐€๐Œ ๐ƒร๐‹๐ˆ ๐‡๐€๐‹๐€’๐Ž ๐•๐ˆ๐™๐ˆ๐“๐€ ๐“๐‘๐€๐๐€๐‹๐‹๐” ๐๐€ ๐๐Ž๐’๐“๐” ๐€๐ƒ๐Œ๐ˆ๐๐ˆ๐’๐“๐‘๐€๐“๐ˆ๐•๐” ๐๐€๐ˆ๐ ๐…๐„๐“๐Ž ๐‡๐Ž๐ƒ๐ˆ ๐‡๐€๐‘๐„๐„ ๐ƒ๐„๐™๐„๐๐•๐Ž๐‹๐•๐ˆ๐Œ๐„๐๐“๐” ๐’๐„๐‘๐•๐ˆ๐’๐”.
๐ƒรญ๐ฅ๐ข, ๐ŸŽ๐Ÿ” ๐€๐ ๐จ๐ฌ๐ญ๐ฎ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ”.
Prezidente Autoridade Munisรญpiu Dรญli (PAM Dili), Sr. Francisco dos Santos, hala’o vizita traballu ba Postu Administrativu Nain Feto ho objetivu atu monitoriza diretamente implementasaun programa governu, haree kondisaun servisu administrativu no hametin koordenasaun entre administrasaun munisipรกl ho autoridade lokรกl.
Iha vizita neโ€™e, PAM Dili ho nia ekipa simu husi Administrador Postu Administrativu Nain Feto no halo enkontru ho xefe suku no xefe aldeia sira hodi rona relatรณriu kona-ba progresu servisu, dezafiu sira ne’ebรฉ enfrenta iha terrenu no prioridade sira atu mellora atendimentu pรบbliku ba komunidade.
Durante vizita ne’e, PAM Dili enfatiza katak servisu pรบbliku tenke realiza ho responsabilidade, transparรฉnsia no hametin servisu hamutuk entre administrasaun postu, autoridade lokal no komunidade, atu asegura programa governu sira bele implementa ho diak no responde ba nesesidade povu nian.
โ€œVijita ohin hanesan vijita dahat iha Munisรญpiu Dรญli, ho objetivu atu hare besik ita boโ€™ot sira nia progresu servisu no dezafiu sira neโ€™ebe mak ita bot sira infrenta atu nuneโ€™e bele kanaliza ka transfere ita boโ€™ot sira nia hanoin oinsa atu buka solusaun, maibe iha parte ida neโ€™e hau hakarak fo hanoin ba ita boโ€™ot sira,liu liu ba sefe suku sira atu tau atensaun liu ba programa dezenvolvimentu komunitaria, neโ€™ebe ho objetivu oinsa mak ita boโ€™ot sira atu identifika prioridade sira iha ita boโ€™ot sira nia aldeia ka suku ba 2026-2030, tamba husi PDK mak ita foin dezenvolve sai ba planu PDIM nianโ€ dehan PAM
Iha Biban neโ€™e PAM mos apela ba Nai Suku no Sefe Aldeia sira Atu mantein koperasaun servisu ho Polisia suku sira, atu nafatin halo operasaun konjuta tamba operasaun konjuta la presija Ekipa boโ€™ot maibe ita botโ€™ot sira bele envolve an iha laran hamutuk ho Polisia suku no jovem sira hodi kria paz no estabilidade iha suku laran.
โ€œNafatin husu ba nai Suku sira Atu uza mekanizmu oin oin hodi garante ita nia
ambiente iha Bairu laran, hodi fo atensaun ba ita nia Maluk sira atu nunee evita problema ka kazu sira nebe agora dadaun sai preokupasaun ba ema hotu hanesan jogu online ilegal.โ€
Vizita traballu ida ne’e sai hanesan parte ida husi esforsu PAM Dili atu kontinua monitoriza implementasaun programa dezenvolvimentu iha postu administrativu hotu-hotu, hodi garante servisu pรบbliku ne’ebรฉ efetivu, efisiente no bele responde ba nesesidade komunidade iha Munisรญpiu Dรญli.
Fontes : (๐Œรฉ๐๐ข๐š ๐†๐š๐›.๐๐€๐Œ)
PAM DILI HAMUTUK SECAM I HO DIRETORA SERVISU MUNISIPAL FINANSAS PARTISIPA REUNIAUN IHA SALAUN MAE
๐ƒรญ๐ฅ๐ข ๐ŸŽ๐Ÿ“ ๐€๐ ๐จ๐ฌ๐ญ๐ฎ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ”
Prezidente Autoridade Munisipiu Dili hamutuk sekretรกria Munisipal Administrasaun no Finansas ho Diretora Servisu Munisipal Finansas partisipa Reuniaun ne’ebรฉ hala’o bazeia ba Karta Konvokatรณria N/Ref: 511./MAE/VII/2026, loron 31 de Julho de 2026.
Objetivu prinsipรกl reuniaun mak atu halo harmonizasaun ba prosedimentu no definisaun orientasaun komum entre Administrasaun Sentrรกl ho Administrasaun Lokรกl. Ida ne’e importante atu garante katak proposta orsamentรกl husi Munisรญpiu sira, RAEOA no Ataรบro ba ezersรญsiu 2027 aliadu duni ho regra no prioridade IX Governu Konstitusionรกl nian.
Fontes : (๐Œรฉ๐๐ข๐š ๐†๐š๐›. ๐๐€๐Œ)
ย ย ย ย 

AMD HAMETIN KOOPERASAUN HO GOVERNU METROPOLITANA TOKYO

๐ƒรญ๐ฅ๐ข, ๐ŸŽ๐Ÿ“ ๐€๐ ๐จ๐ฌ๐ญ๐ฎ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ”
Autoridade Munisรญpiu Dรญli (AMD) kontinua hametin relasaun kooperasaun internasionรกl liuhusi enkontru ho Governu Metropolitana Tokyo, ho objetivu atu aumenta servisu hamutuk iha รกrea dezenvolvimentu munisipรกl, kapasitasaun rekursu umanu, no jestaun servisu pรบbliku.
Enkontru ne’e realiza ho partisipasaun reprezentante sira husi AMD no delegasaun Governu Metropolitana Tokyo, ne’ebรฉ diskute oportunidade sira atu reforsa parseria entre instituisaun rua. Iha okaziaun ne’e, parte rua mรณs troka esperiรฉnsia kona-ba jestaun urbana, planeamentu dezenvolvimentu, protesaun ambientรกl, no melhoria servisu ba komunidade.
Iha okaziaun neโ€™e Prezidente Autoridade Munisรญpiu (PAM) Dรญli, Sr. Francisco dos Santos, hateten katak kooperasaun ho Governu Metropolitana Tokyo importante tebes tanba bele kontribui ba dezenvolvimentu munisรญpiu ne’ebรฉ modernu, sustentavel no responde di’ak liu ba nesesidade sidadaun sira.
โ€œAmi nia parte agradese tebes tanba bele simu vizita ida ne’e, no ami nafatin presiza ita boot sira nia ajuda Iha parte hotu, liu liu iha รกrea infraestrutura bรกzika, jestaun dezastre, no landscape gardening.โ€
Delegasaun Governu Metropolitana Tokyo reafirma nia kompromisu atu kontinua suporta no dezenvolve programa kooperasaun ho AMD, liuhusi fahe koรฑesimentu tรฉkniku, treinamentu ba funsionรกriu sira, no implementasaun atividade sira ne’ebรฉ bele fรณ benefรญsiu ba komunidade.
Liuhusi kooperasaun ida ne’e, AMD hein katak relasaun amizade no parseria entre Munisรญpiu Dรญli no Governu Metropolitana Tokyo sei nafatin metin, hodi promove dezenvolvimentu sustentavel, hadi’a governasaun lokรกl, no aumenta kualidade moris povu iha Munisรญpiu Dรญli.
Fontes : (๐Œรฉ๐๐ข๐š ๐†๐š๐›. ๐๐€๐Œ)
ย  ย 
๐†๐Ž๐•๐„๐‘๐๐” ๐‹๐ˆ๐” ๐‡๐”๐’๐ˆ ๐€๐Œ๐ƒ ๐‡๐€๐‹๐€’๐Ž ๐ƒ๐ˆร๐‹๐Ž๐†๐” ๐‡๐Ž ๐Š๐Ž๐Œ๐”๐๐ˆ๐ƒ๐€๐ƒ๐„ ๐Ž๐Š๐”๐๐€๐๐“๐„ ๐…๐Ž๐Œ๐„๐๐“๐” ๐ˆ, ๐‡๐Ž๐ƒ๐ˆ ๐๐”๐Š๐€ ๐’๐Ž๐‹๐”๐’๐€๐”๐ ๐๐€ ๐ˆ๐Œ๐๐‹๐„๐Œ๐„๐๐“๐€๐’๐€๐”๐ ๐๐‘๐Ž๐‰๐„๐“๐” ๐Š๐Ž๐๐’๐“๐‘๐”๐’๐€๐”๐ ๐„๐ƒ๐“๐‹, ๐„.๐.๐ƒ๐ข๐ฅ๐ข,
๐ŸŽ๐Ÿ“ ๐€๐ ๐ฎ๐ฌ๐ญ๐ฎ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ”
Governu liu husi ๐๐ซ๐ž๐ณ๐ข๐๐ž๐ง๐ญ๐ž ๐€๐ฎ๐ญ๐จ๐ซ๐ข๐๐š๐๐ž ๐Œ๐ฎ๐ง๐ข๐ฌรญ๐ฉ๐ข๐ฎ (๐๐€๐Œ) ๐ƒ๐ข๐ฅ๐ข, ๐’๐ซ. ๐…๐ซ๐š๐ง๐œ๐ข๐ฌ๐œ๐จ ๐๐จ๐ฌ ๐’๐š๐ง๐ญ๐จ๐ฌ, hamutuk ho instituisaun interministeriรกl relevante sira, hala’o diรกlogu ho famรญlia okupante hamutuk uma kain 24 iha Fomentu I, Suku Comoro, atu buka solusaun antes implementa planu Governu nian ba konstrusaun edifรญsiu foun EDTL, E.P. iha Caicoli.
Diรกlogu ne’e realiza tanba tuir planu Governu, funsionรกriu EDTL, E.P. sira ne’ebรฉ atualmente servisu iha Caicoli sei muda temporariamente ba Fomentu I durante perรญodu konstrusaun edifรญsiu foun EDTL, E.P. Nune’e, Governu presiza prepara รกrea refere atu bele suporta transferรฉnsia servisu ne’e no garante implementasaun projetu estratรฉjiku tuir planu.
Iha diรกlogu ne’e, parte interministeriรกl sira rona diretamente preokupasaun no aspirasaun husi famรญlia okupante sira, ho objetivu atu buka solusaun ne’ebรฉ justu no dignu, inklui avaliasaun ba mekanizmu indemnizasaun tuir lei no regulamentu antes hala’o prosesu eviksaun. Governu mรณs reafirma katak prosesu tomak sei la’o tuir prosedimentu legรกl no administrativu atu asegura direitu no satisfasaun ba parte hotu.
Iha nia intervensaun, Prezidente Autoridade Munisipiu (PAM) Dili, Sr. Francisco dos Santos, hatete katak hanesan reprezentante Governu Sentral iha Munisรญpiu Dili, AMD iha responsabilidade atu fasilita diรกlogu no buka solusaun ne’ebรฉ di’ak ba komunidade no instituisaun sira, liuliu ba implementasaun projetu estratรฉjiku Governu nian.
Nia subliรฑa katak prosesu hotu tenke la’o tuir dalan legรกl no administrativu ne’ebรฉ loos, hodi garante satisfasaun ba parte hotu. Nia mรณs informa katak antes ne’e AMD halo ona notifikasaun ba famรญlia okupante sira, no diรกlogu ohin loron nian objetivu mak atu rona diretamente preokupasaun, ezijรฉnsia husi komunidade antes Governu foti desizaun finรกl.
โ€œDesizaun ida ne’e tenke bazeia ba prosesu legรกl no koordenasaun entre instituisaun relevante sira. Ohin ita halibur atu prepara akta enkontru ida ne’ebรฉ sei submete ba autoridade kompetente atu konsidera no foti desizaun finรกl. Bainhira orientasaun finรกl sai, ekipa konjunta Governu sei ezekuta tuir desizaun ne’ebรฉ estabelese,โ€ dehan PAM.
Iha fatin hanesan, Komisรกriu Ezekutivu Serbisu Korporativu EDTL, E.P., Sr. Jรบlio de Jesus Gonรงalves, hatete katak diรกlogu ne’e realiza atu fรณ informasaun ba komunidade kona-ba planu Governu atu utiliza rai Estadu nian iha Fomentu I no Caicoli hodi suporta implementasaun projetu konstrusaun edifรญsiu foun EDTL, E.P. Nia hatutan tan katak รกrea refere atualmente okupa husi famรญlia uma-kain hamutuk 24, no antes ne’e Autoridade Munisipiu Dili halo ona notifikasaun ofisiรกl ba okupante sira iha loron 5 fulan Marsu tinan 2026 liu ba, kona-ba estatutu legรกl rai refere.
Komisรกriu Ezekutivu EDTL, E.P. esplika katak Governu iha ona planu atu hahรบ konstrusaun iha tempu badak. Tanba ne’e, AMD hamutuk ho instituisaun relevante sira kontinua halo koordenasaun no diรกlogu ho komunidade atu buka mekanizmu ne’ebรฉ apropriadu no dignu ba prosesu administrativu ka indemnizasaun
Enkontru ne’e marka prezensa husi Komisรกriu Ezekutivu Serbisu Korporativu EDTL, E.P., Diretor Nasionรกl Hijene Ordem Pรบbliku husi SEATOU, Diretor Terras no Propriedades Munisรญpiu Dรญli, Komandante Eskuadra Dom Aleixu, Autoridade Lokรกl sira no komunidade okupante sira.
Diรกlogu ne’e reforsa kompromisu Governu atu kontinua hametin koordenasaun ho instituisaun relevante no komunidade hodi buka solusaun ne’ebรฉ tuir lei, justu no dignu, antes implementa projetu estratรฉjiku Governu nian.
Fontes : (๐— รฉ๐—ฑ๐—ถ๐—ฎ ๐—š๐—ฎ๐—ฏ. ๐—ฃ๐—”๐— )
ย  ย 
๐Š๐Ž๐Œ๐๐€ร‘๐ˆ๐€ ๐—๐ˆ๐๐๐Ž๐“๐„๐‚ ๐„๐๐•๐ˆ๐‘๐Ž๐๐Œ๐„๐๐“๐€๐‹ ๐“๐„๐‚๐‡๐๐Ž๐‹๐Ž๐†๐˜ ๐‚๐Ž., ๐‹๐“๐ƒ ๐‡๐”๐’๐ˆ ๐“๐€๐ˆ๐–๐€๐ ๐€๐๐‘๐„๐™๐„๐๐“๐€ ๐๐‘๐Ž๐๐Ž๐’๐“๐€ ๐๐€๐‘๐’๐„๐‘๐ˆ๐€ ๐๐€ ๐‰๐„๐’๐“๐€๐”๐ ๐๐Ž ๐๐‘๐Ž๐’๐„๐’๐€๐Œ๐„๐๐“๐” ๐‹๐ˆ๐—๐” ๐๐€ ๐๐€๐Œ
๐ƒรญ๐ฅ๐ข, ๐ŸŽ๐Ÿ’ ๐€๐ ๐จ๐ฌ๐ญ๐ฎ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ”
Prezidenti Autoridade Munisรญpiu Dรญli (PAM), Sr. Francisco dos Santos, hala’o enkontru ho Kompaรฑia Xinnotec Environmental Technology Co., Ltd, Sr. Gary Lu, no nia ekipa husi Taiwan, iha Gabinete PAM Dรญli, hodi diskute proposta parseria kona-ba dezenvolvimentu sistema jestaun no prosesamentu lixu liuhusi projetu Waste-to-Energy, ne’ebรฉ propoin atu transforma lixu sai fonte enerjia.
Iha enkontru refere, ekipa husi Xinnotec Environmental Technology Co., Ltd aprezenta planu investimentu ba projetu Waste-to-Energy ba PAM Dili katak liu husi projetu neโ€™e, atu hadi’a sistema jestaun lixu iha Timor-Leste liu liu iha Tibar Liquiรงa. Aprezentasaun ne’e inklui proposta atu reabilita ateru sanitรกriu ne’ebรฉ eziste iha Tibar, harii planta moderna ba segregasaun, resiklagem no tratamentu lixu, no utiliza teknolojia Waste-to-Energy atu transforma lixu ne’ebรฉ la bele resikla sai eletrisidade.
Tuir kompaรฑia refere, etapa dahuluk sei fรณ prioridade ba reabilitasaun ateru sanitรกriu iha Tibar atu atende padraun internasionรกl. Iha etapa tuir mai, kompaรฑia pretende harii planta prosesamentu lixu ne’ebรฉ integra rekolha, separasaun, resiklagem no tratamentu lixu iha sistema ida de’it, hodi hasa’e efisiรฉnsia jestaun lixu no hamenus impaktu ambientรกl.
Kompaรฑia mรณs propoin investimentu ho montante to’o US$30 millaun atu implementa infraestrutura refere. Tuir sira, planta ne’e la’รณs de’it halo resiklagem, maibรฉ bele produz mรณs eletrisidade atu sustenta nia operasaun rasik no, iha futuru, bele fornese enerjia ba komunidade sira, karik proposta ne’e hetan aprovasaun husi Governu Timor-Leste.
Durante aprezentasaun, ekipa Taiwan esplika katak projetu neโ€™e sei hala’o liuhusi prosesu integradu, hahu husi rekolha lixu, separasaun, resiklagem no tratamentu lixu, to’o transforma lixu ne’ebรฉ la bele reutiliza sai fonte enerjia.
Aleinde ne’e, kompaรฑia mรณs propoin atu harii fรกbrika insineradรณr ida iha Tibar atu hamenus volume lixu ne’ebรฉ tama ba ateru sanitรกriu no produz eletrisidade husi lixu ne’ebรฉ la bele resikla. Tuir sira, projetu ida ne’e bele kontribui ba jestaun lixu ne’ebรฉ sustentรกvel, aumenta produsaun enerjia alternativu no kria oportunidade ekonomia liuhusi atividade resiklagem.
Hatan ba proposta refere, Prezidenti PAM Dรญli, Sr. Francisco dos Santos, hatete katak Governu Munisรญpiu apresia inisiativa no proposta ne’ebรฉ kompaรฑia Xinnotec aprezenta tanba bele sai alternativa ida atu responde ba dezafiu jestaun lixu iha Munisรญpiu Dรญli.
Maibรฉ, nia hatutan katak Governu presiza halo estudu kle’an no avaliasaun tรฉknika molok foti desizaun, tanba volume lixu ne’ebรฉ produz iha Dรญli seidauk boot atu garante planta ne’ebรฉ propoin bele opera ho kapasidade mรกximu.
“Ha’u sei analiza proposta ne’e ho didi’ak no sei lori ba Governu Sentral, liuliu Ministรฉriu Finansas no Ministรฉriu Administrasaun Estatal, atu hetan orientasaun no konsiderasaun. Bainhira rezultadu estudu hatudu katak projetu ne’e viรกvel no fรณ benefรญsiu ba Timor-Leste, mak foin bele foti desizaun ba nia implementasaun,” dehan Francisco dos Santos.
Iha remata enkontru, ekipa husi Taiwan manifesta esperansa katak proposta parseria ne’e bele hetan konsiderasaun pozitivu husi Governu Timor-Leste. Sira fiar katak implementasaun projetu Waste-to-Energy bele moderniza sistema jestaun lixu, hamenus polusaun ambientรกl, aumenta produsaun enerjia sustentรกvel no kontribui ba dezenvolvimentu ekonomia nasional.
(Mรฉdia Gabinete PAM Dรญli)
Fontes : (๐Œรฉ๐๐ข๐š ๐†๐š๐›. ๐๐€๐Œ)
๐€๐”๐“๐Ž๐‘๐ˆ๐ƒ๐€๐ƒ๐„ ๐Œ๐”๐๐ˆ๐’ร๐๐ˆ๐” ๐ƒร๐‹๐ˆ ๐๐€๐‘๐“๐ˆ๐’๐ˆ๐๐€ ๐ˆ๐‡๐€ ๐‘๐„๐”๐๐ˆ๐€๐”๐ ๐๐‘๐ˆ๐Ž๐‘๐ˆ๐ƒ๐€๐ƒ๐„ ๐๐Ž๐‹ร๐“๐ˆ๐Š๐€๐’ ๐†๐Ž๐•๐„๐‘๐๐” (๐๐๐†๐ฌ) ๐๐€ ๐Ž๐๐’๐€๐”๐ ๐Ž๐‘๐’๐€๐Œ๐„๐๐“๐” ๐‰๐„๐‘๐€๐‹ ๐„๐’๐“๐€๐ƒ๐” (๐Ž๐‰๐„) ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ• ๐ˆ๐‡๐€ ร๐‘๐„๐€ ๐‘๐„๐‚๐„๐ˆ๐“๐€๐’ ๐๐€๐”๐ ๐…๐ˆ๐’๐Šร๐‹
๐ƒรญ๐ฅ๐ข, ๐ŸŽ๐Ÿ’ ๐€๐ ๐จ๐ฌ๐ญ๐ฎ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ”
Autoridade Munisรญpiu Dรญli (AMD) partisipa iha Reuniaun Prioridade Polรญtikas Governu (PPGs) kona-ba preparasaun Opsaun Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2027, liliu iha รกrea reseitas naun-fiskรกl, ho objetivu atu aumenta jestaun reseitas, inklui mellora kapasidade atu rekolla reseitas hodi sustenta dezenvolvimentu no mellora prestasaun servisu pรบbliku.
Reuniaun nee involve Autoridade Munisรญpiu Dรญli, Ministรฉriu Transporte Komunikasaun, Ministรฉriu Justisa no Ministรฉriu Iinterior hodi halo diskusaun sobre estratรฉjia no prioridade hirak ne’ebรฉ sei integra iha preparasaun OJE 2027. Fokus prinsipal liu mak, oinsรก otimiza fontes reseitas naun-fiskรกl liu-husi jestaun ne’ebรฉ efisiente, transparente no haktuir regulamentu neโ€™ebe vigora.
Diretor Jeral Planementu Orsamentu, Sr. Josรฉ Alexandre de Carvalho, hateten mรณs aprezenta materia komite revizaun polรญtika (KRP) nian neโ€™ebรฉ tau focus ba Prioridade Polรญtika Governu ba entidade sira atu prepara dokumentu sobre opsaun hirak neโ€™ebรฉ refleta PPG3 neโ€™ebรฉ hakerek ona iha vizaun jeral haat hanesan kriasaun espasu fiskal, presoens polรญtika governu sentral nian, oportunidade opsoens polรญtika setorais no ideia foun mai husi ministeriu sira.
Iha oportunidade nee, Prezidente Autoridade Munisรญpiu (PAM) Dรญli, Sr. Francisco dos Santos, aprezenta sobre kolleksaun taxa husi utilizasaun pรบbliku, no dezafiu hirak iha rekolla reseitas naun-fiskรกl, inklui reseitas husi merkadu, estasionamentu, taxa servisu pรบbliku, okupa espasu pรบbliku no fontes reseitas seluk.
Iha enkontru nee, reprezentante institutusaun 4 refere mรณs troka hanoin kona-ba medida inovativu atu hasa’e reseitas, inklui atu garante katak, rekolla taxa no reseita hirak hotu sei hala’o ho responsabilidade, transparรฉnsia no akuntabilidade.
Autoridade Munisรญpiu Dรญli reafirma nia kompromisu atu kontinua hametin koordenasaun ho Governu Sentral no entidade relevante hirak atu mellora sistema jestaun reseitas naun-fiskรกl, hasa’e rekolla reseitas tuir lei no regulamentu, no promove boa governasaun atu fรณ benefรญsiu ba komunidade no dezenvolvimentu sustentรกvel iha Munisรญpiu Dรญli.
Enkontru ida nee, Diretora Jeral Tezouru mak organiza liga fali ba preparasaun OJE 2027 nian, โ€œita komesa implementa ona lei enkuadramentu OJE no jestaun finanseira 2025, ita fahe orsamentu ba buat rua, oramentu neโ€™ebรฉ ba polรญtika ezistenti ho kustu operasional instituisaun nian tama ona ba estimativas futuras, neโ€™ebรฉ mak fahe ona iha fulan kotuk liubaโ€.
Espera katak, diskusaun hirak durante reuniaun nee bele kontribui ba formulasaun polรญtika no alokasaun orsamentu Governu ba tinan 2027. Nuneโ€™e, reseitas naun-fiskรกl bele sai hanesan fonte importante hodi apoiu implementasaun programa no projetu dezenvolvimentu iha nรญvel nasional no munisipรกl iha Timor-Leste.
Fontes : (๐Œรฉ๐๐ข๐š ๐†๐š๐›.๐๐€๐Œ)
ย  ย ย 
๐๐€๐Œ ๐ƒร๐‹๐ˆ ๐๐Ž ๐…๐ˆ๐๐€๐‘๐“๐ˆ๐‹ ๐ƒ๐ˆ๐’๐Š๐”๐“๐„ ๐Ž๐ˆ๐๐’๐€ ๐€๐“๐” ๐‡๐€๐‹๐Ž ๐‘๐„๐’๐ˆ๐Š๐‹๐€๐‰๐„๐Œ ๐๐€ ๐‹๐ˆ๐—๐” ๐’๐ˆ๐‘๐€ ๐ˆ๐‡๐€ ๐Š๐€๐๐ˆ๐“๐€๐‹ ๐ƒ๐ˆ๐‹๐ˆ
Dรญli, 03 Agostu 2026
Autoridade Munisรญpiu Dรญli (PAM) liuhusi PAM Dili, Sr. Francisco dos Santos, no Fundasaun Fitun Naroman Timor-Leste (FINARTIL) halaโ€™o enkontru koordenasaun hodi koโ€™alia kona-ba implementasaun programa resiklajen no konservasaun ambiente atu hadi’a jestaun lixu iha kapitรกl dili ho di’ak iha futuru.
Iha enkontru neโ€™e parte FINARTIL aprezenta ninia programa Recycling Promotion Pilot Project ba PAM no iha inisiativa hakarak servisu hamutuk ho PAM Dรญli hodi buka solusaun ba dezafiu jestaun lixu iha kapitรกl Dili oinsรก atu rejeita, resikla no reutiliza hodi hamenus lixu no transforma inovasaun.
Hafoin neโ€™e parte rua diskute mรณs kona-ba esperiรฉnsia no kontribuisaun FINARTIL liuhusi programa โ€œRecycling Promotion Pilot Projectโ€, neโ€™ebรฉ durante neโ€™e fรณ apoiu ba promosaun reutilizasaun no resiklajen fo’er sira.
iha fatin hanesan, PAM Dรญli apresia ho inisiativa husi FINARTIL, no nia afirma katak, AMD sempre aberta ba parseria ho instituisaun sira neโ€™ebรฉ iha objetivu ne’ebรฉ di’ak hodi hadi’a gestaun lixu iha kapitรกl dili.
Ba futuru, PAM Dรญli no Fundasaun Fitun Naroman Timor-Leste planeia atu kontinua halo koordenasaun tรฉknika hodi esplora oportunidade kolaborasaun iha implementasaun programa resiklajen ba jestaun lixu hodi nuneโ€™e hametin sustentabilidade ambientรกl iha Munisรญpiu Dรญli.
Fontes : (๐Œรฉ๐๐ข๐š ๐†๐š๐›. ๐๐€๐Œ)
๐๐€๐Œ ๐ƒร๐‹๐ˆ ๐๐Ž ๐๐๐“๐‹ ๐‡๐€๐Œ๐„๐“๐ˆ๐ ๐Š๐Ž๐Ž๐‘๐ƒ๐„๐๐€๐’๐€๐”๐ ๐‡๐Ž๐ƒ๐ˆ ๐๐‘๐„๐•๐„๐๐„ ๐Š๐‘๐ˆ๐Œ๐„ ๐๐Ž ๐†๐€๐‘๐€๐๐“๐„ ๐’๐„๐†๐”๐‘๐€๐๐’๐€ ๐ˆ๐‡๐€ ๐Š๐€๐๐ˆ๐“๐€๐‹
๐ƒรญ๐ฅ๐ข, ๐ŸŽ๐Ÿ‘ ๐€๐ ๐จ๐ฌ๐ญ๐ฎ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ”
Prezidente Autoridade Munisรญpiu (PAM) Dรญli, Sr. Francisco dos Santos, hala’o enkontru koordenasaun ho Komandu PNTL Munisรญpiu Dรญli, Administrador Postu Administrativu lima (5), Xefe Suku 31, Ofisial Polรญsia Suku (OPS), Diretor Ezekutivu Migraรงรฃo, no komandante eskuadra sira, hodi diskute medida prevensaun ba krime ne’ebรฉ dadaun aumenta iha Timor-Leste, liuliu iha kapitรกl Dรญli.
Enkontru ne’ebรฉ realiza iha Sala Enkontru Komandu PNTL Munisรญpiu Dรญli ne’e ninia objetivu mak hametin koordenasaun entre instituisaun relevante sira hodi responde ba preokupasaun seguransa pรบblika, inklui krime scamming call center, jogu online ilegรกl, estasionamentu karreta no motorizada la tuir regra iha espasu pรบbliku, no atividade ilegรกl seluk ne’ebรฉ bele ameasa dame no estabilidade iha komunidade.
Iha intervensaun PAM Dรญli hatete, liga ho scamming call center, jogu online ilegรกl neโ€™ebรฉ sai preokupasaun boot, nia husu ba Administrador Postu, Xefe Suku no OPS sira atu servisu hamutuk iha suku no bairru sira hodi halo kontrolu mรกsimu, no wanhira sente deskonfia kazu sira neโ€™e akontese iha suku ka bairru, bele hato’o lalais ba parte PNTL atu nuneโ€™e bele halo atuasaun imediata.
“Papel lider komunitรกriu no OPS importante tebes atu halo prevensaun ba krime sira iha bairru. Bainhira iha informasaun ruma iha komunidade, tenke lalais hato’o ba PNTL atu bele halo asaun direta no mitigasaun antes problema sira sai boot,” hatete Prezidente PAM Dรญli.
Nia mรณs husu Komandu PNTL atu kontinua reforsa patrollamentu no halo operasaun konjunta iha kapitรกl Dรญli, liuliu iha bairru sira, hodi prevene krime hanesan scamming call center, jogu online ilegรกl no atividade kriminozu seluk ne’ebรฉ bele perturba seguransa pรบblika.
Iha sorin seluk, Komandante Komandu PNTL Munisรญpiu Dรญli hatete, Dili nu’udar sentru administrativu, ekonomia no governasaun nasaun nian, tanba neโ€™e presiza halo monitorizasaun no kontrolu ne’ebรฉ rigorozu ba kapitรกl dili tanba atividade ilegรกl sira neโ€™ebรฉ agora la’o dadaun, bele fรณ ameasa ba estabilidade no seguransa nasaun nian.
Komandante PNTL esplika katak PNTL sei kontinua hametin servisu intelijรฉnsia, hodi halo kontrolu ba estranjeiru sira neโ€™ebรฉ tama mai iha Timor-Leste, no halo monitorizasaun ba atividade ilegรกl sira, kontrolu ba jogu ilegรกl no halo koordenasaun ho Imigrasaun no instituisaun relevante sira atu asegura ema hotu ne’ebรฉ hala’o atividade iha Timor-Leste hodi kumpre lei no regulamentu vigora.
Nia mรณs apela ba komunidade, liuliu OPS, Xefe Suku no lider lokรกl sira, atu kontinua serbisu hamutuk ho PNTL liuhusi partilla informasaun kona-ba situasaun sira neโ€™ebรฉ akontese iha bairru sira hanesan deskonfia jogu elegal.
Iha enkontru koordenasaun neโ€™e, Diretor Ezekutivu Migraรงรฃo, Komisรกriu Asistente Polรญsia Jorge Monteiro, fรณ esplikasaun ba xefe suku no OPS kona-ba prosedimentu migrasaun, hodi aumenta koรฑesimentu autoridade lokal sira iha monitorizasaun sidadaun estranjeiru.
Jorge Monteiro hatete katak ho Timor-Leste sai membru plenu ASEAN, movimentu sidadaun estranjeiru sei aumenta, no presiza preparasaun husi instituisaun hotu, inklui lideransa iha nivel suku no aldeia.
โ€œMovimentu sidadaun estranjeiru sei sai boot liutรกn, tanba neโ€™e kooperasaun entre Migraรงรฃo, PNTL no lideransa komunitรกria importante atu identifika atividade la klaru no prevene risku seguransa,โ€ nia hatete.
Liu husi enkontru ne’e, parte Autoridade Munisรญpiu Dili, PNTL no Ministรฉriu Relevante sira, sei servisu maka’as liu tan, hodi halo patrollamentu no monitorizasaun iha kapital Dรญli, no servisu hamutuk ho komunidade hodi minimiza kazu jogu illegal sira, no bele halo identifikasaun lalais no prevene atividade ilegรกl sira neโ€™ebรฉ laโ€™o iha kapitรกl dili.
Fontes : (๐Œรฉ๐๐ข๐š ๐†๐š๐›. ๐๐€๐Œ)

PAM DILI HALAโ€™O VISITA IHA POSTU ADMINISTRATIVU CRISTU REI HODI RONA DIREITA AUTORIDADE SIRA NIA PREOKUPASAUN

๐๐€๐Œ ๐ƒร๐‹๐ˆ ๐‡๐€๐‹๐€’๐Ž ๐„๐๐Š๐Ž๐๐“๐‘๐” ๐‡๐Ž ๐„๐ˆ๐’ ๐‰๐Ž๐†๐€๐ƒร“๐‘ ๐Œ๐”๐๐ˆ๐’ร๐๐ˆ๐” ๐ƒร๐‹๐ˆ ๐‡๐Ž๐ƒ๐ˆ ๐๐‹๐€๐๐„๐ˆ๐€ ๐„๐’๐“๐€๐๐„๐‹ร‰๐’๐ˆ๐Œ๐„๐๐“๐” ๐ƒ๐ˆ๐‹๐ˆ ๐”๐๐ˆ๐“๐„๐ƒ ๐…๐Ž๐Ž๐“๐๐€๐‹๐‹ ๐‚๐‹๐”๐
๐ƒรญ๐ฅ๐ข, ๐Ÿ‘๐Ÿ ๐‰๐ฎ๐ฅ๐ฅ๐ฎ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ”
PAM Dili hala’o enkontru ho eis jogadรณr Munisรญpiu Dรญli sira hodi diskute planu estabelese Dili United Football Club, nu’udar klubu futebรณl ne’ebรฉ bele reprezenta Munisรญpiu Dรญli iha kompetisaun sira iha futuru. Inisiativa ne’e ho objetivu atu hametin dezenvolvimentu desportu, fรณ oportunidade ba atleta sira no promove talentu.
Iha enkontru ne’e, parte rua mรณs troka hanoin kona-ba mekanizmu no estratรฉjia atu harii klubu ne’e ho baze organizadu, inklui envolvimentu husi eis atleta sira, juventude no parseiru relevante sira, atu garante sustentabilidade no dezenvolvimentu futebรณl iha Munisรญpiu Dรญli.
Aleinde ne’e, PAM Dรญli no eis jogadรณr sira mรณs planeia atu organiza jogu amizade ida iha komemorasaun Dili Day, ho objetivu atu hamosu espรญritu unidade, promove amizade entre komunidade no valoriza istรณria futebรณl iha Munisรญpiu Dรญli, nune’e komemorasaun Dili Day bele sai momentu ida atu hametin solidariedade no partisipasaun pรบblika liuhusi atividade desportiva.
Fontes : (๐Œรฉ๐๐ข๐š ๐†๐š๐›. ๐๐€๐Œ)
ย ย 

ยฉ 2026 Autoridade Munisipal Dili