๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐’๐ ๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐
๐๐๐๐๐ ๐๐๐ ๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐
๐๐ข๐ฅ๐ข, ๐๐ ๐๐ฎ๐ฅ๐ฅ๐ฎ ๐๐๐๐
Governu liu husi Autoridade Munisรญpiu Dili (AMD), hamutuk ho Sekretariadu Estadu Asuntu Toponomia no Organizasaun Urbana (SEATOU) no liลa Ministerial, hala’o despezu administrativu ba komunidade afetadu sira iha Beto Marinir, Suku Comoro, neสผebรฉ tama iha รกrea dezenvolvimentu no alargamentu Aeroportu Internasionรกl Nicolau Lobato.
Atividade ne’e envolve kolaborasaun ho Diresaun Nasionรกl Terras no Propriedade, Ministรฉriu Obras Pรบblikas, Aeroportu no Navegasaun Timor-Leste, E.P (ANATL, E.P) no Polรญsia Nasionรกl Timor-Leste. Antes hala’o prosesu despezu, Governu liu husi instituisaun relevante sira halo ona diรกlogu ho komunidade afetadu sira no fรณ karta notifikasaun kona-ba desizaun ne’e, inklui fรณ prazu atu komunidade sira muda husi fatin refere
Komunidade afetadu sira iha รกrea Beto Marinir hamutuk uma-kain 57 ne’ebรฉ simu ona notifikasaun iha loron 19 Junu 2026. Prosesu despezu administrativu ne’e hala’o tuir prosedimentu legรกl atu fรณ dalan ba implementasaun projetu alargamentu Aeroportu Internasionรกl Nicolau Lobato.
Fontes : (๐รฉ๐๐ข๐ ๐๐๐. ๐๐๐)
๐๐๐๐๐ ๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐ ๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐๐.
๐รญ๐ฅ๐ข ๐๐ ๐๐ฎ๐ฅ๐ฅ๐ฎ ๐๐๐๐
Sekretรกriu Munisรญpal Administrasaun Planeamentu, investimentu Dezenvolvimentu integradu (SECAM PIDI), Filomino Maria da Silva Smith, partisipa iha ultimu enkontru koordinasaun kona-ba implementasaun despeju administrativu ba komunidade sira ne’ebรฉ hela iha รกrea besik Aeroportu Presidente Nicolau Lobato, iha salaun enkontru Kafetรกria edifisiu Sentral Ministรฉriu Justiรงa.
Enkontru ne’e realiza ho objetivu atu finaliza preparasaun no hametin koordinasaun entre entidade relevante sira molok implementa prosesu despeju administrativu. Iha reuniaun ne’e, partisipante sira diskute mekanizmu implementasaun, papรฉl no responsabilidade kada instituisaun, no medida sira atu garante katak prosesu ne’e lao ho di’ak, tuir lei no regulamentu sira ne’ebรฉ vigora.
SECAM II reafirma nia kompromisu atu kontinua servisu hamutuk ho parseiru institusionรกl sira hodi asegura katak implementasaun despeju administrativu ne’e bele hala’o ho maneira ordenada, transparente, no respeita direitu no dignidade komunidade afetada sira.
Autoridade Munisipiรกl Dรญli hein katak liuhusi koordinasaun ne’ebรฉ metin entre entidade relevante sira, prosesu implementasaun bele lao ho efetivu, mantendo estabilidade, seguransa no interese pรบbliku, nune’e mรณs suporta dezenvolvimentu no ordenamentu รกrea munisipรกl nian.
Entertantu komunidade neโebรฉ hetan despeju Administrativu hamutuk uma kain 57 inklui mos ho rate 20 , husi uma kain 57 neโe nain 19 mak hetan ona indeminizasaun inklui mos osan kompensasaun transporte ho montante dรณlares 200 iha tinan 2025.
Fontes : (๐รฉ๐๐ข๐ ๐๐๐. ๐๐๐)
๐๐๐๐๐ ๐๐๐ ๐๐๐๐โ๐ ๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐.
๐๐ข๐ฅ๐ข, ๐๐ ๐๐ฎ๐ฅ๐ฅ๐ฎ ๐๐๐๐
Autoridade Munisรญpiu Dili (AMD), liu husi Diresaun Servisu Munisipรกl รgua, Saneamentu no Ambiente (SMASA), nafatin halaโo limpeza loroloron iha รกrea dili laran, Liu-liu dalan protokolu sira nomรณs iha bairru sira ho objetivu atu mantein ambiente sidade neโebรฉ mรณs, organizadu no saudavel, prevene poluisaun ambientรกl, no mantein imagem sidade Dili ne’ebรฉ furak.
AMD kontinua apela ba komunidade munisรญpiu dili hodi mantein higiene ambientรกl, liu husi soe lixu tuir fatin neโebรฉ AMD preparadu tiha ona no evita soe lixu arbiru iha dalan ninin no valeta ka fatin pรบbliku sira.
AMD mรณs husu komunidade nia komprensaun no kooperasaun hodi mantein higiene tanba sidade neโebรฉ mรณs laโรณs de’it responsabilidade governu, maibรฉ mรณs presiza apoiu husi komunidade tomak
Fontes : (๐รฉ๐๐ข๐ ๐๐๐. ๐๐๐)
๐๐๐ ๐๐๐ ๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐ ๐๐ ๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐โ๐ ๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐ ๐๐๐๐ ๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐.
๐๐ข๐ฅ๐ข, ๐๐ ๐๐ฎ๐ฅ๐ฅ๐ฎ ๐๐๐๐
Atividade limpeza regulรกr neโebรฉ halaโo husi ekipa servisu Limpeza Esgotu no Mota Laran kontinua la’o loroloron iha รกrea dili laran ho objetivu hasai lixu sira neโebรฉ akumula iha valeta no mota laran neโebรฉ bele fรณ impaktu ba komunidade sira iha tempu udan ne’ebรฉ bele hamosu inundasaun no provoka lori moras ba komunidade sira ne’ebรฉ hela besik.
Ho nuneโe AMD liu husi ekipa servisu limpeza esgotu no mota laran garantia katak liu husi servisu limpeza neโebรฉ halaโo bele mantein no garante bee la’o diโak, hamenus risku inundasaun durante tempu udan no prevene mรณs propagasaun moras neโebรฉ bele mosu husi ambiente neโebรฉ la higiene.
AMD nafatin husu ba komunidade munisรญpiu dili atu tau iha ida-idak nia konsiรฉnsia humana hodi soe lixu tuir fatin ne’ebรฉ AMD prepara ona iha kada bairru hodi labele soe fo’er iha fatin ne’ebรฉ arbiru, tanba ambiente ne’ebรฉ mรณs no saudavel fila fali ba konsiรฉnsia komunidade nian.
Fontes : (๐รฉ๐๐ข๐ ๐๐๐.๐๐๐)
๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐-๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐ร๐ ๐๐๐๐
๐รญ๐ฅ๐ข ๐๐ ๐๐ฎ๐ฅ๐ฅ๐ฎ ๐๐๐๐
Enkontru extra ordinariu segunda avaliasaun ba Autoridade Munisipรกl ne’e realiza ho objetivu atu fรณ hanoin no harmoniza komprensaun entre parte hotu kona-ba mekanizmu no prosedimentu prienximentu kestionรกriu, atu asegura katak dadus ne’ebรฉ submete sei loos, kompletu no tuir orientasaun ofisiรกl husi MAE.
Objetivu husi avaliasaun neโe atu hare no forma Sistemรกtika kapasidade institusional, administrativu, Tรฉkniku no operasional Autoridade Munisรญpiu, no mos atu identifika forsa, lakunas nesesidade apoiu tรฉkniku no prioridade kapasitasaun ba progresu desentralizasaun administrative no preparasaun ba poder lokal.
Tuir PAM nia orientasaun katak, AMD tenki esforsu an hodi priense formaliu avaliasaun neโe bazeia ba iha realidade no tenki fornese ho dadus konkreta.
Tanba neโe, PAM husu ba iha ekipa neโebe maka sei lidera husi SECAM-II AMD nian atu servisu ho ekipa tekniku AMD nian inklui Servisu Munisipal sira neโebe maka sei fornese dadus hodi aselera no kompri tempu neโebe maka Ministeriu Administrasaun Estatal determina ona iha dia 10 Jullu 2026.
Fontes : (๐รฉ๐๐ข๐ ๐๐๐.๐๐๐)
๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐’๐ ๐๐๐๐ร๐๐๐๐ ๐๐ ๐๐๐ ๐๐๐๐ ๐๐๐๐ ๐๐ร๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐
๐รญ๐ฅ๐ข, ๐ ๐๐ฎ๐ฅ๐ฅ๐ฎ ๐๐๐๐
Prezidente Autoridade Munisipรกl (PAM) Dili, Sr. Francisco dos Santos, hala’o enkontru ho Adida ba Kooperasaun Embaixada Portugรฉs iha Dรญli, Dra. Ana Pereira, hamutuk ho Presidente da Construรงรฃo Pรบblica de Portugal no nia ekipa tรฉkniku, hodi koโalia kona-ba inรญsiu prosesu dezeรฑu no konstrusaun Eskola Portuguesa Dili foun iha Kaikoli.
Ekipa neโe kompostu husi Eng. Nuno Catarro, Diretor Geral de Investimento da Empresa; Eng. Mรกrio Coelho, Diretor da รrea da Obra (Obras da Educaรงรฃo); no Arquiteto Tiago Rocha, Diretor da รrea do Projetu. Projetu neโe realiza tuir mandatu husi Ministรฉriu Edukasaun Portugรฉs, no enkontru neโe halaโo iha Salaun A Autoridade Munisipรกl Dili (AMD).
Durante enkontru, parte rua mรณs reafirma importรกnsia kooperasaun institusionรกl entre Portugรกl no Timor-Leste liuhusi investimentu iha setรณr edukasaun, atu kontribui ba dezenvolvimentu rekursu umanu no promosaun lรญngua portugรฉs hanesan lรญngua ofisiรกl.
PAM Dili informa katak terenu ba projetu neโe atribui husi Ministรฉriu Justisa, no prosesu lisensiamentu inklui serimรณnia kulturรกl sei halaโo tuir kostume no tradisaun lokรกl. PAM Dili mรณs husu atu konsidera prioridade ba traballadรณr timoroan sira neโebรฉ hela besik รกrea konstrusaun, proposta neโebรฉ sei hetan konsiderasaun husi Embaixada Portugรฉs no Construรงรฃo Pรบblica de Portugal.
Prezidente Autoridade Munisipรกl Dili reafirma kompromisu atu fรณ apoiu tomak ba implementasaun projetu neโe hodi garante prosesu konstrusaun la’o di’ak no tuir planu. Projetu Escola Portuguesa Dili foun mรณs previstu sei iha gabinete mรฉdiku no enfermajen atu fรณ atendimentu saรบde ba estudante no profesรณr sira, no espera bele sai fatin importante ida atu hasaโe kualidade edukasaun no hametin utilizasaun lรญngua portugรฉs iha Timor-Leste.
Durante enkontru neโe, parte rua konfirma katak estudu preparatรณriu ba projetu sei hahรบ iha tinan 2026, tuir fali konkursu ba dezeรฑu no konstrusaun iha 2027. Obra neโe previstu remata iha tinan 2029, atu atividade letiva bele hahรบ iha fulan Setembru tinan neโebรก. Eskola neโe sei akomoda estudante hamutuk rihun rua (2.000), ho sala aula hamutuk 70, husi ensinu prรฉ-eskolรกr toโo ensinu sekundรกriu. Governu Portugรฉs aprova ona orsamentu hamutuk US$22 millaun liuhusi Orsamentu Jerรกl Estadu Portugรฉs atu finansia projetu neโe.
Fontes : (๐รฉ๐๐ข๐ ๐๐๐. ๐๐๐)
๐๐๐ ๐๐ ๐๐
๐ ๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐ ๐๐๐ ๐
๐ ๐๐๐๐๐๐ ๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐
๐รญ๐ฅ๐ข ๐๐ ๐๐ฎ๐ฅ๐ฅ๐ฎ ๐๐๐๐
Autoridade Munisรญpiu Dรญli (AMD) hamutuk ho World Food Programme (WFP) realiza enkontru ho autoridade lokal sira hodi koordena no diskute implementasaun Programa Merenda Eskolar iha Munisรญpiu Dรญli, neโebe hetan partisipasaun husi reprejentante Ministeriu Administrasaun Estatal, no reprejentante husi Ministeriu edukasaun.
Enkontru ne’e atu hametin serbisu hamutuk entre governu, WFP no autoridade lokal sira hodi garante programa merenda eskolar bele implementa ho efetivu no fรณ benefรญsiu ba estudante sira. Programa ne’e importante atu apoia nutrisaun labarik sira, hasa’e motivasaun aprendizajen no kontribui ba dezenvolvimentu rekursu umanu iha futuru.
AMD no WFP kontinua komprometidu atu servisu hamutuk ho parseiru hotu-hotu hodi asegura programa ida ne’e lao ho di’ak no fรณ impaktu positivu ba labarik sira.
Reprejentante WFP Ali Ahmad Khan hateten, WFP hetan orientasaun husi Ministรฉriu atu hodi envolve mos Autoridade lokal sira nuneโe bele fahe informasaun ba sira konaba oinsa bele produz produtu lokal neโebe bele uza iha Programa Merenda Eskolar nian, atu nuneโe ba oin produtu sira laos deit iha loja maibe ita nia Agrikultur sira bele faโan direita ba iha Eskola.
WFP hanesan agensia ida neโebe prontu apoiu iha nivel Ministerial no nivel Munisipรกl sira, atu oinsa bele hasae liu tan kapasidade iha implementasaun Programa Merenda Eskolar no iha objetivu atu investe ba labarik sira tamba sira mak future nasaun nian, ho nuneโe depois de advokasia ida neโe WFP sei halao treinamentu ida ba iha grupo Agrikultor sira neโebe mak antes neโe ita hahu ona iha semana kotuk ba estensionista sira hodi fo hanoin ba sira oinsa atu produz no fan produtu neโebe iha ba eskola.
Iha fatin hanesan Reprejentante Ministรฉriu Administrasaun Estatal, Sra. Maria hateten, aktividade akvokasia neโe tuir lolos hahu uluk depois mak sesaun formasaun hodi bele hetan aprosimasaun husi Membru Konsellu Konsultivu Munisipal sira, atu nuneโe ba iha grupu estensionista sira bele iha hanoin diak liu oinsa mak bele mellora ita nia Programa Merenda Eskolar.
โEnkontru advokasia neโe hanesan orientasaun husi S.E. Ministru tamba hakarak envolvimentu barak liu husi ita nia nai Sefe Suku sira tamba sira mak besik liu ba komunidade, entaun iha momentu inportante neโe ita hotu hakarak atu mellora diak liu tan produtu lokal iha Programa Merende Eskolar hodi nuneโe aihan neโebe ita nia oan sira konsumu lor-loron bele fo benefisiu neโebe diak ba sira nia Saรบde, tamba neโe bainhira to iha faze diskusaun husu ba ita boโot sira atu hatoโo preokupasaun, tamba ita hatene katak situasaun neโe ita hasoru maka iha faze produsaun nian, produsaun aihan iha Munisipiu Dili kompara ho Munsipiu seluk kuaze la hanesan.โ
Entertantu Iha Prezidente Autoridade Minisipiu (PAM), Sr. Francisco dos Santos, ninia intervensaun hateten, ita hotu iha preokupasaun boโot ba Programa Merenda Eskolar neโebe mak seidauk mรกximu, tanba neโe ita hotu esforsu hamutuk ho parseiru neโebe pronto atu fo apoiu. Ita nia parseiru iha estratรฉjia atu hodi kapasita liu liu iha grupu Agrikultor sira para hodi hasae produsaun no bele fortisfika aihan neโebe iha atu nuneโe bele fornese nutrisaun neโebe diak ba ita nia oan sira.
Programa neโe ita koalia antes ona hodi buka salusaun neโebe diak liu husi pasu inportante lubuk ida, atu nuneโe ita bele sai husi problema neโebe mak ita hasoru. Programa implementasaun ba Merenda Eskola neโebe halao iha Dili, ita ho supervizaun neโebe mak extra husi parte hotu hanesan Ministรฉriu Administrasaun Estatal, Ministeriu Eduksaun, no ekipa tรฉkniku husi Agensia Fiskalizasaun AMD nian hodi ba terrenu atu nuneโe bele hare diak liu tan programa ida neโe.
โMatadalan Programa merenda escolar neโe hateten katak 75% tenki uza produtu lokal, ita hatene katak persentajen neโebe ida neโe laos buak kiโik maibe ida ne boโot no todan tebes, tamba neโe ita tenki servisu makas hodi hatan ba 75% neโe ho objetivu atu bele promove ita nia inan aman agrikultur sira liu husi produtu lokal neโebe mk sira iha.
Enkuantu AMD no WFP kontinua komprometidu atu servisu hamutuk ho parseiru hotu-hotu hodi asegura programa ida ne’e lao ho di’ak no fรณ impaktu positivu ba komunidade.
Fontes : (๐รฉ๐๐ข๐ ๐๐๐.๐๐๐)
๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐ ๐๐๐๐โ๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐ ๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐ ๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐.
๐รญ๐ฅ๐ข ๐๐ ๐๐ฎ๐ฅ๐ฅ๐ฎ ๐๐๐๐
Prezidente Autoridade Munisรญpiui (PAM) Dรญli, Sr. Francisco dos Santos halaโo enkontru ho Terras no Propriedade, SEATOU, ANATL, EP no ADN, IP kona ba diskute preparasaun no mekanizmu implementasaun despeju administrativu ba komunidade afetadu iha Suku Komoro.
Enkontru ne’e realiza hodi haforsa koordinasaun entre instituisaun relevante sira, atu asegura katak prosesu despeju administrativu hala’o tuir lei no prosedimentu neโebรฉ vigora, ho konsiderasaun ba direitu no dignidade komunidade afetada.
Diretor Geral Terras no Propriedade, Sr. Lucas Antรณnio da Costa hateten, komunidade afetadus iha Aeroportu hamutuk uma kain 57 neโebe mak halo ona notifikasaun iha loron 19 fulan Juรฑu neโebe kompleta 10 dias hodi hamamuk fatin maibe to agora sira seidauk kopera, tamba neโe, parte relevante konvoka enkontru refere hodi buka solusaun para bele hasai sira ho obrigatoriu tamba data neโebe fo liu ona prazu.
Iha fatin hanesan PAM Dรญli mos salienta katak molok halo eviksaun ka despezu administrativu tenki hare uluk lai baze legal sira
โ molok ita atu halo asaun ida neโe ita liu ona husi prosesu lubuk ida hanesan halo notifikasaun no fo mos tempu ba sira durante loron sanulu hodi hamamuk fatin no ikus liu mak ita hetan despasu ba despeju administrativu neโe, entaun liu husi prosesu sira neโe hotu ita tenki implementa, governu ka estadu ida neโe iha rekursu tomak hodi halo jestaun, tanba neโe bainhira ita tun ba terrenu ita tenki prepara didiak kondisaun hanesan logรญstika, transporte hodi transporta ita nia komunidade sira sai husi neโebaโ PAM informa
Alende neโe mos PAM hatutan wanhira ekipa tun dala ida tan neโe sei la halo negosisaun ho komunidade afetadus sira tamba antes neโe iha ona notifikasaun.
Entertantu enkontru refere marka prejensa husi Diretor Nasional Terras Propriedade, Diretor Geral Terras Propriedade, Prezidente ANATL ho ekipa, Diretor Geral Obras Pรบblika ho ekipa, Diretora Geral Seatou ho ekipa, no reprejentante Komandante PNTL Munisรญpiu Dรญli.
Tuir informasaun ekipa sei kontinua realiza enkontru iha loron sexta semana neโe hodi kontinua buka solusaun neโebe diak atu nuneโe bainhira tun ba terrenu hodi halo despezu administrative iha tempu badak nia laran.
Fontes : (๐รฉ๐๐ข๐ ๐๐๐.๐๐๐)
๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐-๐๐ ๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐ (๐.ยช) ๐๐๐ร๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐E๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐ ๐๐๐๐๐-๐๐๐๐๐
๐๐ข๐ฅ๐ข, ๐๐ ๐๐ฎ๐ฅ๐ฅ๐ฎ ๐๐๐๐
Autoridade Munisรญpiu Dili (AMD), liu husi Prezidente Autoridade Munisรญpiu (PAM) Dili, Sr. Francisco dos Santos, partisipa iha enkontru interministerial kona-ba preparasaun vizita Prezidente Dalimak (5.ยช) Repรบblika Indonรฉzia, Megawati Soekarnoputri mai Timor-Leste.
Enkontru neโe halaโo iha Ministรฉrio dos Negรณcios Estrangeiros e Cooperaรงรฃo (MNEC), segunda-feira (06/07). Ho objetivu atu koordena preparasaun entre ministรฉriu no instituisaun sira atu garante vizita neโe la’o ho diโak. Tuir planu, Megawati Soekarnoputri sei toโo iha Timor-Leste iha loron 8 fulan Jullu no halaโo vizita durante loron tolu, husi loron 8 toโo 10 fulan Jullu 2026.
Iha enkontru neโe, reprezentante husi ministรฉriu no instituisaun relevante sira aprezenta ida-idak nia preparasaun. PAM Dili mรณs hatoโo preparasaun Autoridade Munisรญpiu Dili nian, inklui limpeza dalan protokolu no dalan sira neโebรฉ konvoi sei liu, no mobilizasaun estudante eskola primรกria sira atu kaer bandeira Repรบblika Demokrรกtika Timor-Leste no Repรบblika Indonรฉzia hodi simu no fรณ boas-vindas ba delegasaun durante konvoi.
Fontes : (๐รฉ๐๐ข๐ ๐๐๐. ๐๐๐)
๐๐๐ ๐๐๐๐ ๐๐๐๐โ๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐ ๐๐๐ ๐๐๐๐-๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐ร๐๐๐ ๐
๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐
๐๐ข๐ฅ๐ข, ๐๐ ๐๐ฎ๐ฅ๐ฅ๐ฎ ๐๐๐๐
PAM Dili, Sr. Francisco dos Santos, halaโo enkontru ho Diretรณr Jerรกl Ministรฉriu Komรฉrsiu no Indรบstria (MCI), Xefe Gabinete MCI, ekipa konsultรณr, reprezentante husi Agรชncia Dezenvolvimentu Nasionรกl, Institutu Pรบbliku (ADN, IP) no ministรฉriu relevante sira seluk, kona-ba aprezentasaun relatรณriu final estudu viabilidade ba projetu konstrusaun Sentru Komersial Merkadu Taibesi.
Enkontru neโe realiza iha Ministรฉriu Komรฉrsiu no Indรบstria, Segunda-feira (06/07).
Iha aprezentasaun neโe, ekipa konsultรณr hatudu rezultadu estudu viabilidade neโebรฉ tama ona ba etapa relatรณriu final, no husu ministรฉriu relevante sira atu fรณ avaliasaun, observasaun, rekomendasaun no kontribuisaun tรฉknika hodi hasaโe kualidade relatรณriu antes halo aprovasaun final. Prosesu ida neโe importante atu identifika aspetu sira neโebรฉ presiza hadiโa ka ajusta, atu relatรณriu final bele sai baze ida neโebรฉ forte ba implementasaun projetu.
Liu husi enkontru neโe, parte sira neโebรฉ envolve mรณs reafirma komitmentu atu kontinua hametin koordinasaun interministeriรกl no kolaborasaun entre instituisaun relevante sira, hodi asegura projetu konstrusaun Sentru Komersial Merkadu Taibesi bele implementa ho planeamentu neโebรฉ diak, efisiente no fรณ benefรญsiu ba povu no Estadu.
Fontes : (๐รฉ๐๐ข๐ ๐๐๐. ๐๐๐)